Möödunud nädalavahetusel võis Rakvere linna vahel näha imeliku lastiga autot – vanemat Volkswagen Poli, mille katusele seotud neli müüritükki.
Hans Martin Fleischer oma ekspositsiooniga Rakveres. Suuna lubab ta võtta Peterburile. Selle kummalise laadungi omanik on Berliini muusik Hans Martin Fleischer ja laadungiks on kuulsa Berliini müüri tükid, millega mees rändab mööda maailma ringi.
„Muidugi on tegu vähendatud koopiatega,“ naerab Fleischer, kui ma küsin, kuidas ta auto betoonkamakatele vastu peab. „Müüri neli originaaltükki kaaluvad igaüks ligi kolm tonni ja need on minu ateljees umbes 100 km Berliinist.“ Mees ostis neli Berliini müüri tükki 1990. aastal, mil müür lammutati, ja valmistas siis nendest ise kergemad ja väiksemad koopiad.
„Mis sümboliseeriks veel rohkem Euroopas vabadust kui Berliini müüri lammutamine?“ küsib Hans Martin ja sellega on ta vastanud minu küsimusele, miks ta sellise lastiga mööda maailma reisib. Me ei tohi unustada oma ajalugu, me ei tohi unustada, et see vabadus, mis meile nii igapäevane näib, tuli vanema põlvkonna kannatuste kaudu.
Berliini müüri ja Eesti seos
Hans Martin tuli Eestisse sellepärast, et ühele Berliini müüri osale, mis tema valduses, on juba müüri langemise aegu tehtud grafiti Eesti kontuurkaardist, üle selle haakrist ja teade Molotov-Ribbentropi paktist ning loosung „Free the Baltic states“. Need kõik sai müürile joonistada vahetult enne 1989. aastat, kui müürile juba lähenda lubati. Varem võis kahte Berliini eraldavale rajatisele nõukogude poole pealt lähenedes valvuritelt kuuli saada. Seda on juhtunud – Berliini müüri ohvreid loetakse kokku ligi kakssada.
Fleischer ostis neli esimest müüriosa, mille lõikasid välja 1989. aasta 9. novembril just idasakslased ise. Need olid tükid kuulsat Potsdam Platzi poolitavast müürist.
Eestisse tulles näitas Fleischer oma müürikoopiaid kõigepealt Tallinnas Okupatsioonimuuseumis. Seal kohtus ta Vihula vallavolikogu esimehe ja filmimehe Juhan Aarega, kes ta ka Rakverre kutsus. Aare sõnul tahab ta jäädvustada Fleischeri müüritükke ja mehe missiooni oma praegu vändatavas tõsielufilmis „Eestlased Kremlis“. „Berliini müüri langemine ja MRP tunnistamine tollase Nõukogude võimu poolt on ju tihedas seoses,“ sõnas Juhan Aare.
Müüri kogu ajalugu
Peale pöördelise 1989. aasta on Hans Martinil teavet kogu Potsdam Platzi ajaloo kohta. Need on jäädvustatud CD-dele. Huviline saab pildi ka näiteks 17. sajandi Berliinist, mil väljaku ida pool elasid LouisXIV tagakiusamise eest sakslaste juurde pakku tulnud prantsuse hugenotid (protestandid – toim.). Võib näha ka vaateid 20. sajandi alguse väljakust, kus oli üle Euroopa kuulus kohvik oma maitsva shokolaadijoogiga. Plaadil on Teine maailmasõda, vene okupatsioonitsoon ja Saksa DV moodustamine.
Järgnevad kaadrid pärinevad 1961. aasta augustist, mil ehitati Ida- ja Lääne-Berliini vahele müür, mis jagas pooleks ka kuulsa Potsdam Platzi. Müür ehitati, tõkestamaks idasakslaste põgenemist vabasse Euroopasse. Oli ju Lääne-Berliin kui kapitalistlik oaas keset sotsialismi.
Fleischer on oma müürikoopiatega kuulus üle maailma: temast on saateid teinud nii USA kui ka Jaapani telekompaniid.
Nüüd on Hans Martinil üks soov: „Tahaks sõita Peterburi ja Moskvasse oma ekspositsiooni näitama. Berliini müüri tükid näitaksid ka venelaste nooremale põlvkonnale ajalugu ja tooks rahusõnumi Saksamaalt.“ Samas arvab mees, et võiks sõita edasi Vladivostokki, sealt Koreasse, nõnda tegelikult Berliini müüri tükkidega maakerale tiiru peale tehes.